Annemari Autere balleti kehaloogika – kehaloogiline ballett

Inna Sulg
Annemari Autere raamatu tõlkija, tantsuteadlane ja -õpetaja

Märgilise tähendusega juhus

Juhused elus võivad olla märgilise tähendusega või tähelepandamatud, nad võivad mõjutada elu või mitte. Minu kohtumine Annemari Auterega oli juhus, mille positiivne mõju kestab tänaseni.

Ma ei tea, kuidas tänapäeval üldine arvamus tantsijate kohta on, kuid varasemal ajal tavatseti öelda, et tantsijal on jalad, kuid mitte pead. Olen sellesse huumoriga suhtunud ja õnneks leidnud tantsumaailmas küllalt peaga inimesi. Üheks selliseks seltskonnaks on kindlasti ka tantsuteadlased.

Kõikvõimsa interneti abiga avastasin juhuslikult enda jaoks organisatsiooni IADMS (International Association for Dance, Medicine and Science). 2005. aasta sügisel võtsin kätte ja läksin Stockholmi IADMSi iga-aastasele konverentsile. Olin sel korral ainuke eestlane. Kuulasin ettekandeid –  põnev, uus informatsioon, uued suunad edasiliikumiseks. Palju haakus sellega, mida olin varem lugenud, õppinud, töös kasutanud. Sel konverentsil kohtusin ma ka Annemari Auterega.

Temaga vesteldes tuli välja, et meie mõtted ja vaated tantsimise ja keha teemadel on kattuvad. Kuigi me oleme väga erineva taustaga, oleme siiski väga sarnase arusaamise ja õpetamise metoodikaga, mis puutub keha ja liikumise toimimise saladustesse ning seaduspärasustesse. Minu taust on huviharidus ja siitkaudu tekkinud küsimuste tõttu olen süüvinud anatoomiasse, kinesioloogiasse ja liikumisteadusesse üldiselt. Annemari Auterel seevastu on seljataga väga pikk balletikarjäär, mis sai alguse 1969. aastal. Ta on tantsinud pea kõigis klassikalise balleti lavastustes, nagu „Luikede järv“, „Uinuv kaunitar“ jpt, aga ka George Balanchine’i, Birgit Cullbergi, Mats Eki jt loomingut. Annemari Autere tunneb Vaganova koolkonda, Royal Ballet´ ja Bournonville´i metoodikat, moderntantsust Grahami ja Limoni tehnikaid. Ta õpetab floor barre´d (tugipuu harjutustik põrandal lamades) ja kehakontrollitehnikaid, lihaste venitamist ja pikendamist ning tuumiklihaste [1] (inglise keeles core muscles) tugevdamist.

BalletBodylogic sünd

Tänaseks on Annemari 20aastane rännakute tee koondatud raamatusse „The Feeling Balletbody“. Raamat viib lugeja tantsija kehamaailma arusaadavas ja humoorikas kirjelduses ning vastab küsimusele, kuidas tantsida balletti ja olla kunstiliselt väljenduslik efektiivselt ja pingutusevabalt. Kuigi süsteem on sündinud läbi balleti fookuse, siis kehtib see liikumise ja tantsimise kohta tervikuna. Ei ole vahet, kas tantsime rahvatantsu või jazz´i või tegeleme hoopis võimlemise või somaatilise treeninguga – keha on ikka sama ning allub samale loogikale ja toimimise mehhanismidele kui nn balletikeha.

Annemari Autere kirjutab raamatu sissejuhatuses: „ … Efektiivne tehnika viib pingevaba tehnikani. See annab tantsijale aega saada mitmekülgseks ja võimaldab neil esitada “Luikede järve” esmaspäeval, Martha Grahami tehnikat teisipäeval, Limoni kolmapäeval ja Bauschi, Tetley´d, Forsythe´i, Kyliani või Alvebergi… neljapäeval, reedel … “

Lõhume rutiinid

Annemari Autere on tulnud välja teatud mõttes revolutsiooniliste mõtete ja lahendustega. Nagu iga süsteem või metoodika, mis puudutab kehaga töötamist, lähtub see looja enda kehalisest võimekusest, liikumismustritest, harjumustest ning vajadustest ennast muuta või arendada tantsulist võimekust. Minu kogemus toetab mõtet, et igas süsteemis on midagi universaalset, üldistavat, kõigile sobivat ning midagi, mis ei pruugi töötada iga keha jaoks.

Et oleks selgem, millest jutt, siis toon välja esimeses peatükis „Milleks muuta traditsiooni?“ esitatud seisukohad. „Minu eluaegne kirg selle kunstivormi vastu ja Terpsichore laste õpetamise kogemus on mind veennud, et treenides vastavalt keha enda loogikale, kehaloogikale, on kolm aastat piisav meie instrumendi ehitamiseks, häälestamiseks ja mängima õpetamiseks“ (lk 4).

“Kui me aktsepteerime fakte, et tantsutehnika sõltub aluseks olevatest automaatsetest liikumismustritest, et aluseks olevad liikumismustrid sõltuvad lihasjõust ja et lihasjõudu saab treenida kolme kuuga, siis tegelikult ei ole põhjust veeta aastaid ja aastaid higistades tehnikat omandades“ (lk 5).

Kokkupuuted Annemari Autere, tema ideede ning praktiliste ülesannetega on olnud üheks tõukeks uue lähenemise kujunemisel ka minu enda õpetajatöös – ärme allutame keha enda tahtele, vaid laseme keha tarkusel toimetada ja soovitud tulemused ei jää saavutamata!

BalletBodylogic süsteem

Selleks, et mõista ja sooritada õigesti Annemari Autere harjutusi, on vaja lugeda eelnevalt läbi kõik kolm peatükki ehk vaatust, nagu Annemari Autere need nimetanud on, ja mitte hakata kohe harjutusi sooritama. Tekstis on mitmeid ülesandeid, mida soovitan kindlasti läbi teha. Need ülesanded aitavad süsteemi paremini sisse minna ja mõista Annemari Autere lähenemist keha tunnetamisele. Kui lugejal ei ole anatoomia või kinesioloogiaga rohkem kokkupuudet kui kooliajal, on hea võtta kõrvale anatoomia atlas. Väga oluline on luua keha struktuuridest endale ka visuaalne pilt.

Raamat käsitleb kõiki olulisi füüsilise tegevuse ja tantsimisega seotud teemasid, mis on BalletBodylogic süsteemi alus ja sisu. Esimeste teemade seas on kehaloogika ja joondumine (või siis õige kehahoiak), mis on tantsimise äärmiselt oluline alustala. Mida tähendab õige joondumine ja kuidas seda saavutada? Annemari Autere käsitluse aluseks on keha kuuletumine kolmele seadusele: tasakaal, ökonoomsus, mugavus. „Keha otsib tasakaalu ja enda igaveses tarkuses kujundas Ema Loodus meie luud sobituma üksteisega nagu pusle tükid. Me võime vähendada lihastegevust miinimumini, lastes meie luudel istuda, nagu oleksime me seisev pusle“ (lk 37).

Ilma selle teema selgeks mõtlemiseta tantsu õpetada ei saa. Tegelikult ju saab, aga ei tohiks. Annemari Autere süsteemi alustaladeks on sisemised lihased ja sidekude (fastsia). Ta käsitleb põhjalikult punaste ja valgete Marcelide – sellist nime kannavad raamatus punaste ja valgete lihaskiudude [2] järgi liigitatud lihased – erinevaid ülesandeid ja tegevusi.

Sidekoe teema on BalletBodylogic süsteemis väga oluline. Fastsia, raamatus Miss Ümbrik, on kangas, mis ümbritseb kõiki struktuure ja mängib olulist rolli liikumise juures, kuid me teame sellest siiani vähe. Annemari ütleb Miss Ümbriku kohta järgnevat: „Mulle meeldib vaadelda seda valget ainet kui läbi keha kulgevat voolavat jõge. Kulgedes sujuvalt, on kõik hästi, selle libisevad pinnad hoiavad meid elus ja liikumises. Kui kulgemine on takistatud, siis koguneb nurkadesse jäätmeid. Jäätmed tekitavad paksu, tahke, mitteliikuva sidekoe, mis jääb ette vabadele liigutustele. Me tunneme seda pisut hommikul“. (lk 59)

BalletBodylogic süsteem tegeleb lisaks eeltoodule mõtlemise ja tunnetamise vahekorra, diafragma ja hingamise (õnnelik ja õnnetu hingamine), liikumismustrite, kehamälu ja lihasahelatega. Liikumismustritega seoses on Annemari Autere seisukohal, et neid muuta ei saa, kuid meie keha õpib kogu aeg ning lisanduvad uued mustrid, mida kehatarkus kasutab.

Olulised BalletBodylogic süsteemi elemendid, mida tahaksin veel välja tuua, on kehateadvuse tööriistad: puudutus ja selle roll kehaga töötamisel, mille olulisust ei pea enam tõestama; anda kehale üks uus kogemus korraga; uue õppimisel liikuda aeglaselt kiiremale ja väiksemalt suuremale. Just nii toimuvad soovitud muudatused liikumiskvaliteedis. Praktika osaks on ka visualiseerimise kasutamine, mõttel on liigutustegevuse suunamisel suur jõud.

BalletBodylogic süsteemi harjutused

Annemari on jaganud harjutused viieks erifookusega päevaks. Need viis erifookust on: 1) eripäev joondumiseks ja liikumise potentsiaaliks, mis omakorda jaguneb viieks tunniks: tasakaal ja gravitatsioon, ruum liigestes ja energiajooned, spiraalid ja väljapoolsuse kaks tahku, põrandaharjutused ning tugipuu harjutused põrandal punaste ja valgete Marcelide jaoks, 2) eripäev hingamise jaoks, 3) eripäev jalapöidadele, 4) eripäev vaagnale ja lülisambale, 5) eripäev kõhulihastele. Kuigi nagu süsteemi nimigi ütleb, on need disainitud ennekõike balletitantsijat silmas pidades, võin ma enda kogemusest kinnitada, et need sobivad kõigile tantsijatele või enda keha arendada soovijatele.

Annemari Autere kasutab harjutuste juures, nagu ta ise nimetab, mänguasju ehk võimlemiskumme, palle, tasakaalualuseid jm ning lisaks partnerit. Vastupidavustreeningu jaoks võib võimlemiskummi kasutada enamiku harjutuste juures. Väga oluliseks peab Annemari keha oleku võrdlemist, tunnet kehas enne ja pärast harjutuse sooritamist. Lastega ta enne harjutust keha jälgimist ei tee, nad lihtsalt mängivad ja pärast kirjeldavad tunnet, mis nende kehas tekkis.

Annemari Autere harjutused töötavad meie sees: sisemiste (süva-) lihaste, Miss Ümbriku (sidekude – fastsia), keha tunnetamise, keha tarkuse usaldamise, meie sees ja liigestes oleva ruumi, painduvuse ja lihasjõu ning kunstilise väljenduslikkusega. Üks väga oluline teadmine, mida Annemari Autere süsteem pakub, on ruumi loomine liigestes. See on tema süsteemi ja harjutuste üks võtmetegur. Töötades näiteks puusaliigesega on üheks suurepäraseks võimaluseks võimlemiskummi kasutamine.  See võib olla tõenäoliselt paljudele tuttav harjutus: võimlemiskumm on asetatud jalatalla alt läbi, võimlemiskummi otsi hoiame käes, lükkame sirutatud põlvega jalga puusaliigesest kaugusesse, võimlemiskumm osutab vastupanu. Läbi sellise tegevuse õpime avardama ruumi puusaliigeses.

Mul on väga hea meel, et Annemari Autere on koondanud enda kogemuse, teadmised ja otsingute tulemused BalletBodylogic süsteemi ja kirjutanud raamatu, mis on tantsijale kehaga töötamise jaoks äärmiselt vajalik. Ma julgen isegi öelda, et raamat on unikaalne oma käsitluses. Annemari Autere soovitab raamatu alguses mitte kinni olla üldtuntud tõdedes balletikehast ja harjumustest, tema mõtted ning harjutused jätavad omakorda ruumi igaühe interpretatsiooniks lähtuvalt enda kehast.

Artikli aluseks on Annemari Autere 2013. aastal ilmunud raamat “The Feeling Balletbody. Building the Dancer’s Instrument According to BalletBodylogic.”

 

[1] Tuumiklihased on üks osa süvalihastest. Need on sügaval keha sisemuses asuvad lihased, mis stabiliseerivad ja hoiavad keha vertikaalasendis: kõhu ristilihas, multifidus ehk mitmejaoline lihas (lülisamba lülisid ühendav), vaagnapõhjalihased.

[2] Glükolüütilised kiud on valged ja väsivad lihastööl kiiresti, oksüdatiiv-glükolüütilised kiud on punased ja lihastööl väsimuse suhtes resistentsed. (T. Seene, M. Umnova, P. Kaasik. Skeletilihaste tsütoarhitektoonika, Tartu: Tartu Ülikool, 2000, lk 24).