Balletitrenni täiskasvanuna

Maria Goltsman
Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna tantsukunsti lektor,
Goltsman Balleti kunstiline juht

Liikudes tunnen rõõmu,
muusika tõstab meeleolu,
peale trenni säran ja lendan…

Alustada balletitreeningutega täiskasvanuna – kas on mõtet?

Sõltub sellest, mis eesmärgil seda teha soovid.

„19-aastaselt tugipuu juurde… neiu, milleks Teil seda vaja on?“ – oli esimene küsimus, mille mulle esitas Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli juhataja Jelena Poznjak-Kõlar aastal 1996, kui helistasin ja palusin luba külastada tüdrukute balletitunde. Tol hetkel ei osanud ma midagi sellele küsimusele vastata. Trennis hakkasin käima aga ikkagi, balletikooli 2. klassi poistega Rufina Noore juhendamisel. Kui poole aasta pärast sain ikkagi loa külastada kaks korda nädalas tüdrukute varvastehnika tunde, küsis õpetaja Poznjak minu käest uuesti: „Milleks sul seda vaja on?“. Siis vastasin talle juba julgelt: „Ma ei saa ilma tantsuta elada“.

Sellest hetkest alates ei tekkinud minus enam kordagi kahtlust, et leidsin enda teekonna. Külastasin balletikooli tunde, õppisin Tartu Ülikoolis, tegin Vanemuise balleti lavastustes kaasa. Ma ei saa öelda, et mul oleks olnud konkreetne siht ja selge seletus, miks ma äkki hakkasin balletiga tegelema. Lihtsalt juhtus nii, et ma ei leidnud tol hetkel teist võimalust end tantsuga siduda. Ühest küljest ei mäleta, et minus oleks olnud suur soov baleriiniks saada, teisest aga toimis mingi nähtamatu tõmbejõud minu ja tantsusaali vahel. Läksin vooluga kaasa ja ei mõelnud, kuhu see teekond võib mind viia. Mulle meeldis olla tantsusaalis, sooritada balletiharjutusi, osaleda proovides, vaadata etendusi, osaleda tantsulavastustes. Lõppude lõpuks sain trupi liikmeks. Unistus täitus.

Balletikleit seljas, varvaskingad jalas, orkester soojendab… kohe-kohe algab Chopiniana etendus. Kõnnin lava tagant läbi ja äkki…stopp! - ma nägin seda unes, umbes viis aastat tagasi. Nägin siis, kui olin balletist väga kaugel, õppisin koolis ja tantsisin „Vallatute“ kollektiivis. Kust tuli mulle selline sõnum, ei tea aga juba viis aastat tagasi näitas saatus mulle tulevikku ette.

Kui Rahvusooperi lavale just ei püri, ei pane keegi kätt ette

Selleks, et saada kutseliseks balletitantsijaks, peab laps alustama balletitreeninguga hiljemalt umbes10-aastaselt. Samas on balletiajaloos palju erandeid. Nagu, näiteks, Vahtang Tsabukiani, kes tuli balletikooli 13-aastaselt, või Asaf Messerer, kes astus balletikooli 15-aastaselt.

Kui saad aga aru, et Rahvusooperi lava ei ole sinu siht ning päris baleriiniks saamine ei ole elu eesmärk, samas balletiga tahad ikkagi tegeleda; kui aeroobika ja jõusaal ei ole päris see ning otsid enda jaoks liikumisvõimalust, mis annaks füüsilist koormust läbi esteetilise naudingu, on balletitreening just sinu jaoks.

Viimastel aastatel on balletitreeningud täiskasvanutele algajatele osutanud väga populaarseteks. Näiteks Tallinnas ja Tartus saab balletti harrastada mitmetes tantsustuudiotes nii päevasel kui õhtusel ajal.

Kui alustasin ise balletitreeningutega tundsin, kuidas mu keha hakkab sõna otseses mõttes transformeeruma. Nüüd, kui õpetan balletti täiskasvanutele, näen ka nende kehades sarnaseid muudatusi: lihased muutuvad pikemaks, selg sirgemaks, kõht siledamaks, kehakaal langeb ja enesehinnang tõuseb.

Ballett harib nii keha kui vaimu

Balleti liikumiskeel on rangelt reglementeeritud ning iga liigutus, iga üleminek toimub vastavalt kindlatele normidele. Positsioonist positsiooni, poosist pöördesse, sammust hüppesse peab oskama õigesti üle minna, just nii, kuidas seda juba mitu aastasada on tehtud. Ühest küljest on selline range reglement tänapäeva inimesele võõras, teisalt on see väga hea viis ennast distsiplineerida, olla oma liikumises teadlik.

Millal on liiga hilja selleks, et alustada balletitreeningutega? Kutselisel tasemel omavad lisaks vanusele suurt tähendust inimkeha looduslikud parameetrid. Ballett nõuab füüsiliselt kehalt konkreetseid eeldusi: väljapoolsus, painduvus, musikaalsus, hea hüppevõime jms. Selleks, et saada kutseliseks balletitantsijaks, peab ikkagi õpingutega alustama õigeaegselt või omama erilist kehalist ülesehitust.

Harrastaja tasemel on asi aga palju lihtsam. Üllatusena võib balletiga alustada ükskõik millises vanuses. Vastavalt India Sturgise artiklile Daily Mail internetiportaalis (22. märts 2015)[1], alustavad paljud naised balletitreeningutega ka viie-kuuekümne ning isegi üle seitsmekümne aasta vanuses. Ballett avardab silmaringi, treeningul saab õppija rohkem teada balletiajaloost, leiab kaaslase, kellega koos õhtul teatrisse minna, saab aru, et ta pole üksi ja tal on toredaid julgeid kaasmõtlejaid, kes ei karda alustada midagi uut.

Ballett on üks keerulisemaid liikumissüsteeme maailmas, see on raske töö, mis vajab kontsentratsiooni, füüsilist jõudu ja järjepidavust. Kuid ta kingib vastu unustamatuid hetki, kus tunned, et mina pole enam lihtsalt mina, vaid miski, mille kaudu kehastub tunne, meeleolu, kujund, emotsioon… Ballett annab võimaluse täita üks väike salajane unistus.


[1] Sturgis, India. 2015. Could being a silver swan stop you ageing? It strengthens bones, staves off dementia and beats aches… no wonder so many older women are taking up ballet. In: Daily Mail, 22. Märts 2015, Internetiallikas:  http://www.dailymail.co.uk/femail/article-3006889/Could-silver-swan-stop-ageing-strengthens-bones-staves-dementia-beats-aches-no-wonder-older-women-taking-ballet.html#ixzz3W3djJmmH

(1.04.2015)