Tantsulise liikumise sammud üldhariduskooli

Anu Sööt
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsupedagoogika lektor

Evelin Lagle
Tantsukriitik ja -uurija

Evelin: Et alustada päris algusest, siis palun meenuta, kust sündis vajadus ja idee arendada välja uus ainekava kehaline kasvatus – tantsuline liikumine üldhariduskoolides?

Anu: 2009. aasta paiku toimus järjekordne üldhariduskooli õppekavade uuendamine ja Eesti Tantsupedagoogide Liiduni (praegune Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit) jõudis info, et ka vanades õppekavades olnud rütmika on uuendamisel. Kuigi selle uuendamise protsess oli alanud ja sellega juba tegelesid tantsuinimesed, saime aru, et olemuslikult ei ole midagi muutumas, vaid toimub üksnes iluravi. Nii võtsime ühendust tol ajal selle valdkonnaga tegelenud INNOVE spetsialisti Inge Raudsepaga ning pakkusime ise endid välja, et viia koolide senine rütmikaõpetus kvalitatiivselt uutele alustele. Meie huvi sel ajal oli saada tantsuõpetus täiesti iseseisva ainena üldhariduskooli ja siduda see pigem kunstiainetega, nagu muusika, kunstiõpetus jms. Inge Raudsepa sõnul, kes tundis olemuslikult kogu õppekava uuendamise protsessi ja võimalikke lahendusi, uut ainet luua ei oleks olnud võimalik. Nii nägi ta ainukest võimalust luua 100% uus sisu senisele rütmikale, sidudes selle kehalise kasvatuse ainekavaga.

Nii lõime omakorda töörühma, asusime ainekava välja töötama. Et oleks aga veidi pehmem üleminek, nimetasime sõna “tantsuõpetus” kehalise kasvatuse õpetajate ja ainekava jaoks ümber tantsuliseks liikumiseks – et mitte kehalise õpetajaid kohe ära ehmatada. Lisasime ka võimaluse, et kui piirkonnas on olemas tantsuõpetaja, võiks seda osa õpetada tema. Samuti lisasime võimaluse, et tantsuline liikumine võib olla integreeritud üldise kehalise kasvatuse tundidega, neid põimides, tõmbamata piiri, et nüüd tantsime ja nüüd teeme kehalist. Proovisime tekkivaid hirme maandada niipalju kui võimalik. Lisaks asusime koolitama kehalise kasvatuse õpetajaid, et tantsul ja kehalisel oleks pigem ühendusi, mitte eraldumisi. Lõime õppematerjale, et oleks, millele toetuda.

Huvitav nüanss on see, et mõiste “tantsuline liikumine”, mis esmapilgul siiski tundus selline poolele teele jääv lahendus (nagu juustulaadne toode, mitte juust), on levinud ja saanud vägagi kasutatavaks mõisteks. Meie algne taotlus seda kasutama hakates oli võtta maha vaid kehalise kasvatuse õpetajate hirmud tantsu õpetamise ees.

Kogu selle protsessiga paralleelselt asusime looma ka eraldi tantsuõpetuse ainekava üldhariduskoolidele ning see jäi koolidele valikaineks.

E: Millised on selle ainekava peamised alused, pidepunktid?

A: Tantsulise liikumise kolm suurt vaala põhikooliastmes on eesti ja teiste rahvaste tantsud, standard- ja ladina tantsud, loovtants.

Gümnaasiumiastmes laieneb loovtants kaasaegseks, kontakt-, jazz- ja nüüdistantsuks – kehatunnetuse ja koordinatsiooni arendamiseks kehasõbralike harjutuste kaudu (jooga, Pilates, tai chi vm), eneseväljendusoskuse arendamiseks erinevate tantsustiilide läbi; see tähendab, et õpetaja võib ise sõltuvalt oma oskustest ja teadmistest otsustada-valida, mida kasutab.

Siit on leitavad tantsuõpetuse ainekavad nii kehalise kasvatuse sees kui valikainena.

Loodud õppematerjali “Tantsuline liikumine põhikooli kehalise kasvatuse tunnis” autorid on Sille Kapper, Silvia Purje, Tanel Keres, Anu Sööt ja koostaja Anu Sööt ning seda saab vaadata siit:
Videomaterjal tundide näidetega. 

Õppematerjal raamatuna. 

E: Millises faasis ollakse täna kehalise kasvatuse – tantsulise liikumise rakendamisega koolides?

A: Ma arvan, et üsna heas faasis. Õpetajad on saanud üle sellistest hirmudest, et kuidas näiteks kergejõustiklase või pallimängude taustaga õpetaja oskaks toimida tantsulise liikumise kontekstis. Seda ilmselt nii koolituste kui õppematerjalide toel. Kuna tantsulise liikumise mõiste on väga lai, siis saab seda rakendada väga mitmekülgselt. Loodud ainekava on ju vaid toeks ning suunavaks materjaliks, kui oskuseid vajaka jääb. Pigem oli meie eesmärk laiendada kehalises kasvatuses kasutatavaid võimalusi, kõige paremas mõttes tegeleda kehalise kasvatamisega. Kehalise õpetajad on tänasel päeval haritud, loovad ja vägagi pädevad nii erinevaid somaatilisi distsipliine ning lähenemisi kui elementaarsel tasemel tantsu õpetama.

Ühtlasi avas uus ainekava ukse üldhariduskooli ning õpetaja staatusesse ka tantsuõpetajatele, kel selleks oli soovi ja tahtmist. Sel ajal oli aktiivne diskussioon, et tantsuõpetajad olid koolides ringijuhtidena hoopis madalama palgaskaalaga kui õpetajad. Mulle tundub, et tänasel päeval, aastal 2018, oleme selles suunas suure arengu teinud ning paljudes kohtades on tantsuõpetajad võrdses staatuses õpetajatega, kas siis kattes osaliselt kehalise kasvatuse tantsulise liikumise osa või õpetades seda valikainena. Küsimus on pigem selles, kas tantsuõpetajad ise tahavad koolis rutiinset õpetamistööd teha või teostada muid ambitsioone.

Samas järgivad koolid vägagi riiklikus õppekavas sätestatut ja käsitlevad kõiki teemasid, mis seal kirjas, ülima tähelepanuga. Nagu ütles kauaaegne Viljandi Maagümnaasiumi (nüüd Viljandi Kesklinna Kool) kehalise kasvatuse õpetaja Raina Luhakooder, et kõige suuremad õppekava jälgijad ja järgijad on lapsevanemad, kes kohe teevad märkuse, kui mingi teema jääb käsitlemata. Nii on heas mõttes järelevalve ka tantsulise liikumise osas olemas. Igal juhul tantsitakse koolis ja kehalise kasvatuse tundides kindlasti rohkem kui kümme aastat tagasi.

E: Sa juhendad TÜ VKA tantsukunsti õppekava tantsuõpetaja praktikat, mille üks osa on tantsulise liikumise õpetamine üldhariduskoolides. Kuidas on olnud õpilaste avatus liikumistele, millega nad varem ehk kokku puutunud ei ole?

A: Esimest korda läksid tantsutudengid kooli kehalise kasvatuse osaks olevat tantsulist liikumist oma tantsuõpetaja praktika raames andma sügisel 2010, ehk siis kohe, kui uus ainekava oli rakendunud. Meie eesmärk oli see enda nahal ära proovida, julgustada koole, kogeda ise, kuidas paberil mõeldu ka päriselus toimib. Sel kursusel õppisid Raho Aadla, Mari-Liis Eskusson, Maarja Tõnisson jt. Läksime Viljandi linna koolidesse, sest samal ajal käis üliõpilastel ka tavapärane õppetöö.

Sarnase skeemiga oleme jätkanud siiani, vahele jäi vaid üks lend, kes tegi oma tantsuõpetaja praktika rahvusvahelises koostööprojektis MIMO.

Oleme ka vahepeal arutanud, kas muuta praktikasüsteemi ja siiski vahelduseks liikuda tagasi kunagise võimaluse juurde, kus üliõpilane valib oma praktikakohaks mõne huvikooli, tantsustuudio vms. Oleme jõudnud siiski tõdemuseni, et koolikeskkonnas saadud kogemus on äärmusest äärmuseni nii mitmekülgne, rikkalik ja võimas kõigi oma väljakutsete, probleemide ning õnnestumistega, et saadav kogemus ei ole võrreldav mingis mõttes turvalisemas, tantsuhuvi alusel formeerunud grupi juures töötades. Tudengid saavad õpingute jooksul ka seda poolt tunda, viies oma õpetaja lõputöö praktilise osa läbi enda valitud tantsu huvikoolis vms.

Kuidas on olnud õpilaste avatus? Esimese aasta kogemuse alusel kirjutasin ka kokkuvõtva loo kõikide osapoolte mõtteid kasutades – nii õpilaste, üliõpilaste, koolide kehalise kasvatuse õpetajate kui akadeemia, st ülikoolipoolsete juhendajate vaatenurgast lähtudes. Huvi korral leiab selle siit.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et alati on olnud õpilasi, kes ei huvitu liikumisest üldse, õpilasi, kes huvituvad küll liikumisest kui spordist, kuid mitte liikumisest kui tantsust, ja õpilasi, kes huvituvad vägagi tantsust. Nii on koolis iga ainega, kehalise kasvatuse sees olev tantsuline liikumine ei ole siin erand.

Algselt oli võib-olla kehalise kasvatuse õpetajate eelhäälestus pigem kahtlev, mis kandus ka õpilasteni. Samuti on kehalise õpetajad aeg-ajalt nimetanud, et nüüd tuleb teil “tantsutund”, mis mõnikord on õpilasi ehmatanud. Kui kehalise õpetaja aga ei ole sellist eelhoiatust teinud, on tund sageli ka paremini sujunud, sest tantsu võib ju käsitleda vägagi laialt ning õpilased justkui ei märkagi, et täna me tantsisime või siis sujuvalt on jõutud tunni käigus üldisest liikumisest tantsulise liikumiseni. Reeglina aga olemuslikke probleeme õpilaste vastuvõtus ning valmisolekus ei ole. Sarnaselt iga aine õpetamisega, tuleb õpetajal olla nutikas, loov, leida nippe ja võimalusi aine õpilastele huvitavaks ning kaasahaaravaks tegemisel. Küsimus on pigem õpetajas kui õpilastes.

Igal aastal, kui koolides oleme käinud, on nii küsimusi kui vastuseid. Järjest enam muudavad meie üliõpilased tantsulise liikumise kehalise kasvatuse tundides iseenesestmõistetavamaks nii õpilastele, kehalise õpetajatele kui üliõpilastele. Sellesügisese praktika käigus, kui käisin Viljandi Jakobsoni Koolis tudengi tundi vaatamas, ütles enne tundi kooli kehalise kasvatuse õpetaja Kadri Kuusik, et nii häid tudengeid ei ole neil veel varem olnud. Arvan, et tegemist ei ole erakordsete üliõpilastega, vaid aeg on teinud oma töö – kõik osapooled on aru saanud, miks on tantsuline liikumine koolis, mida seal tehakse, mida see annab ja kuidas seda võiks teha, st tantsuline liikumine on saanud sujuvalt loomulikuks õppe osaks.

E: Millise innukusega on kehalise kasvatuse õpetajad uue ainekavaga haakunud?

A: Eelmises küsimuses juba käsitlesin kehalise kasvatuse õpetajate hoiakuid ja arvamusi. Kui uue ainekava loomise ja kehtima hakkamise alguses võis leida kahtlevaid ja skeptilisi seisukohti, siis tänaseks päevaks on need valdavalt muutunud ning on aru saadud ning leitud kooliti väga palju erinevaid võimalusi tantsulise liikumise õpetamiseks. Iga asi võtab aega, esmalt uue mõtteviisiga harjumine ning seejärel selle elluviimine. Nüüd, kus õppekava on taaskord muutumas, on tunda sarnaseid kahtlustusi ning kõhklusi, mis ilmselt taas aja, toetavate õppematerjalide ning uue põlvkonna õpetajate tulekul sammhaaval muutuvad.

E: Mis siis on muutumas?

A: Taas on käsil õppekavade uuendamise-muutmise protsess, kus senisest kehalisest kasvatusest on saamas liikumisõpetus. Kogu selle idee, sh toimimise süsteem muutub. Kindlasti ei juhtu see õppeaasta ametliku vahetusega, vaid nõuab aega ning mõtteviisi muutust. Põhiline ja ühe lausega kokku võetav uue liikumisõpetuse idee on “elukestva liikumisharjumuse kujundamine” ning selle idee toetamiseks antakse õpilasele alates 1. klassist kuni kooli lõpuni võimalikult mitmekesised teadmised ja oskused. Kuidas leida endale sobivaim liikumisviis, kuidas end mitte kahjustades treenida, kuidas mõõta ja analüüsida oma tulemusi, kuidas võrrelda end endaga, mitte ilmtingimata teistega, kuidas õppida taastuma, kuidas toituda, mis toetaks elukestvat liikumisharjumust jne jne. Õppekava uuendamise protsessi juhib TÜ kehalise kasvatuse ja sporditeaduste osakond, loodud on toetav Liikumislabor, mis tegeleb õppematerjalide loomise, info jagamise ning teavitamisega. Töögruppi kuuluvad kehalise kasvatuse õpetajad, treenerid, teadlased – nii praktikud kui teoreetikud. Tantsu ja tantsulise liikumise osas kuuluvad töögruppi TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast Anu Sööt ja Raido Mägi.

Liikumisõpetuse ainekava jaguneb viieks suureks valdkonnaks ning toob välja õpiväljundid kooliastmeti iga valdkonna kohta. Liikumisõpetuse õppeprotsessi kirjelduse tööversiooniga saab tutvuda artikli lõpus lisamaterjalina.

E: Milliseid meetmed kasutatakse, et kehalise kasvatuse õpetajad harjuks uuendustega?

A: Õppida, õppida, õppida…. Kehalise kasvatuse õpetajatele tuleb kindlasti anda võimalus enda koolitamiseks ja täiendamiseks. Tuleb luua õppematerjale, mis toetavad õpetajat ja õpetamist. Olla avatud koostööks koolide ja kehalise kasvatuse õpetajatega. Olla nendega ühes paadis õpilaste elukestva liikumisharjumise kujundamisel. Võimalik, et uue õppekava valguses leiavad tee kooliõpetajaks ka tantsuõpetajad, kes harivad end näiteks juurde muudes nn spordivaldkondades. Kindlasti on suund sinnapoole, et liikumisõpetus ei ole vaid spordialade ning koolispordi, sh võistlustekeskne, pigem noortele liikumisalaste laiade teadmiste pakkumine. Ja veel, uue ainekava järgi kaob liikumisõpetusest ära nubriline hindamine. Kõik tuhanded erinevad viisid õpilasele tagasiside andmiseks on aga avatud.

E: Millisena näed sa Eesti noorte kehalist arengut koolis kümne aasta pärast?

A: Arvan, et kümne aasta pärast on noored oluliselt teadlikumad erinevatest liikumispraktikatest ja võimalustest. Arvan, et nad on oluliselt teadlikumad iseendast, st mida ja kuidas treenida. Neil on kindlasti rohkem võimalusi erinevateks valikuteks ja neid valikuid aktsepteerivad ka õpetajad.

Kindlasti meeldib algklassiõpilastele jätkuvalt mängida, põhikooli omadele jätkuvalt enda ja teistega võistelda, gümnaasiumi omadele aga tegeleda oma oskuste teadliku lihvimisega. Kindlasti on neid, kes viilivad liikumisest jätkuvalt kõrvale ja kindlasti on neid, kes leiavad endile meelepärased võimalused.

 

Lisa: Liikumisõpetuse õppeprotsessi kirjelduse tööversioon novembris 2017.

  1. Liikumisoskused

Valdkonna eesmärk on, et õpilane omandab liikumisoskused kõigis liikumisoskuste alarühmades. See on aluseks nende kasutamiseks erinevates liikumisviisides ja spordialades, mis määratletakse kooli ainekavas. Liikumisoskused jagunevad nelja alarühma:

  • Edasiliikumisoskused: kõndimis-, jooksmis-, hüppamis-, ronimisoskus, oskus liikuda rütmis ja muusikas üksi ning koostöös teistega. Ujumisoskus.
  • Vahendil liikumisoskus: oskus liikuda vahendil.
  • Vahendi käsitsemisoskused: oskus visata, püüda, põrgatada ja lüüa vahendit käe, jala ja vahendiga.
  • Oskus kontrollida keha asendites ja liikumisel: oskus säilitada tasakaalu asendis, liikumisel ja nende kombinatsioonides.

Õppeprotsessi jooksul omandab õpilane erinevad liikumisoskused ja kasutab neid mitmekülgselt erinevates liikumistegevustes, keskkondades ja spordialades. Õppeprotsess on paindlik, kuna annab koolidele (sh õpetajatele, õpilastele) võimaluse valida erinevaid liikumistegevusi oskuste arendamiseks.

  1. Tervis ja vormisolek

Valdkonna eesmärk on, et õpilane mõistab kehalise vormisoleku olulisust tervise säilitamisel ja parandamisel ja selle rolli üldises tervislikus seisundis. Õpilane arendab kooliaja jooksul teadlikult kehalisi võimeid, jälgib ja analüüsib nende arengut. Sellesse valdkonda kuulub kehaliste võimete mõõtmine üks kord kooliastme jooksul, mille eesmärk on saada tagasisidet õpilase kehalistest võimetest tervise seisukohalt. Tagasiside on individuaalne ja ei ole hinde panemise aluseks, vaid teadlikkuse tõstmiseks kehalisest vormisolekust. Kehaliste võimete tulemused on aluseks õpilastele individuaalsete eesmärkide seadmiseks ning tagasisideks kehaliste võimete ja nende arengu kohta. Tänapäeval vaadatakse kehalist vormisolekut tervise seisukohalt ehk see on vajalik tervisliku eluviisi säilitamiseks või saavutamiseks.

  1. Kehaline aktiivsus

Valdkonna eesmärk on, et õpilane on aktiivne osaleja õppeprotsessis nii kehaliselt kui ka vaimselt. Vaimse aktiivsuse all mõeldakse seda, et õpilane mõtleb kaasa, küsib küsimusi, avaldab arvamust, püüab leida ise lahendusi jne. Õpilane teab kehalise aktiivsuse põhimõtteid, oskab jälgida oma koormust, südame löögisagedust ja valida taastumisviise. Õppeprotsessi jooksul on võimalus kasutada erinevaid kehalist aktiivsust hindavaid objektiivseid mõõtmisvahendeid, mis annavad tagasisidet nii õpilasele, õpetajale kui ka lapsevanemale.

  1. Liikumine ja kultuur

Valdkond “Liikumine ja kultuur” on otseselt seotud kultuuripädevuse toetamisega ning sellel on suur roll laiapõhjalise ja avara maailmavaate kujunemisel. Lisaks mitmekülgsetele tegevustele (nt grupitööd, probleemide lahendamine, matkad), toetab enda tegevuse analüüs ka enesemääratluspädevuse kujunemist. Oluline mõistmine, kuhu valdkonna eesmärkide ja tegevuste kaudu võiks jõuda, on see, et iga õpilane saab aru, et ka tema on kultuuri kujundamisega seotud.

  1. Vaimne ja kehaline tasakaal

Valdkonna eesmärk on anda õpilastele kogemused, teadmised ja oskused vaimse ja kehalise tasakaalu seostest. Õpilane õpib selle alarühma harjutusi kasutama väljaspool õppeainet pingeliste olukordadega toimetulemisel.

Olulisteks teguriteks terve ja liikuva inimese kujunemisel on teadmised ja oskused, kuidas lõdvestuda ning hoida vaimu ja keha tasakaalus. Vaimne ja kehaline tasakaal on oluline ka igapäevastes olukordades. Seepärast on tähtis, et kool aitaks lapsel ja noorel neid kogemusi ja oskusi saada. Vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavad tegevused võivad olla lõimitud igasse tundi ühe väikese osana või käsitletud iseseisvas tunnis, et õpilastel tekiks sügavam tunnetus lõdvestuse ja taastumise võimalustest ning keha ja vaimu seosest.

 

Nii ei ole ka uues ainekavas eraldi välja toodud, mis tantse või stiili üldisemalt peaks tantsima ning isegi seda mitte, et üldse peaks tantsima. Tants/tantsuline liikumine on vahend eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärk omaette. Tegevusi, mis on kaetavad tantsu/tantsulise liikumise kaudu, võib uues õppekavas leida selliseid:

Edasiliikumisoskused – tantsuline liikumine

Oskus liikuda rütmi ja muusika saatel:

I kooliaste

Rütmi tekitamine liikumisega (nt kehaga).
Liikumine ette antud rütmi saatel.
Liikumine muusika saatel.
Liikumine erinevates suundades, tasanditel, tempos.
Rütmi- ja koordinatsiooniharjutused vastavalt muusikale.

II kooliaste

Rütmi- ja koordinatsiooniharjutused vahendita ja vahendiga.
Rütmis liikumine muusikaga ja muusikata: erinevad kiirused, suunad, tasandid, raskusjõud.
Enda liikumise loomine vastavalt rütmile või muusikale.

III kooliaste
Rütmide tekitamine kehaga, koostöös paarilise ja rühmaga, vahenditega.
Liikumiskombinatsioonide loomine vastavalt rütmile või muusikale.

Tantsuline liikumine:

I kooliaste

Tantsuelementide kasutamine liikumistel. Liikumiskombinatsioonide loomine, kasutades tantsulise liikumise elemente.
Laulumängud, pärimustantsud.
Loovliikumine.

II kooliaste

Edasiliikumisoskuste kasutamine tantsulistes tegevustes, sh loovliikumisel ning  rahva- ja seltskonnatantsudes.
Keha kasutamine eneseväljendusvahendina.
Rütmi ja tempo hoidmine tantsulises tegevuses.
Tantsulise liikumise seeriate loomine kombineerides erinevaid edasiliikumisoskuseid, suundasid, tasandeid, kiiruseid.

III kooliaste

Tegevused kehateadlikkuse suurendamiseks, oma keha liikumispiiride avardamiseks ruumis, koostöös kaaslastega, kasutades kaasaegse tantsu, improvisatsiooni, loovliikumise ja/või somaatiliste distsipliinide põhiprintsiipe.

Edasiliikumisoskused koostöös paarilise ja/või rühmaga:

I kooliaste

Liikumised paarilise ja rühmaga erinevates suundades, tempos, rütmis.

II kooliaste

Liikumised paarilise ja rühmaga erinevates suundades, tempos, rütmis. Paaris-, grupi- ja individuaalsed ülesanded liikumiste kombineerimiseks, loomiseks.

III kooliaste

Liikumiskombinatsioonide loomised ja rakendamised paarilise või rühmaga.

Oskuste kasutamine tantsudes:

III kooliaste

Erinevad tantsud eneseväljenduse vahendina.  Tantsude loomine.

 

Vaimne ja kehaline tasakaal – kehatunnetus, lõdvestus, venitus

I kooliaste

Õpetaja juhendamisel erinevad kehatunnetusharjutused.

Näiteks erinevate kehaosade pingutamine, venitamine ja lõdvestamine (individuaalselt, paarides või rühmana); enesemassaaž (massaažimängud abivahenditega, nt tennisepalliga mas­saaž); patsutamine (individuaalselt, paarides).

II kooliaste

Õpetaja toetamisel erinevad praktilised meelerahuharjutused. Näiteks oma mõtete, emotsioonide ja kehaliste aistingute märkamine (märka, mida sa koged hetkel oma mõtetes, tunnetes, kehas), reaalsete objektide märkamine enda ümber (mär­ka, milliseid helisid sa hetkel kuulda võid).

Õpetaja toetamisel erinevad kehatunnetusharjutused. Näiteks kehaliste aistingute teadvustamine, liikudes tähelepanuga läbi kõikide ke­haosade peast jalgadeni. Kogemuse ja mõju kirjeldamine.

III kooliaste

Õpilane valib endale meelepärase lõdvestus- ja taastumisviisi ning kasutab seda tunni lõpetavas osas. Õpilane sooritab erinevaid praktilisi meelerahu- ja kehatunnetusharjutusi koos hingamise teadvustamisega.

Õpilane kasutab sobivaid lõdvestus- ja taastumisviise igapäevastes olukor­dades, mitte ainult tunnis või liikumistegevuste järel.

 

Kehakontroll asendites ja liikumisel

I kooliaste

Õpilane avastab kehakontrolli võimalusi ja hoiab tasakaalu asendites, liikumistel ja nende kombinatsioonides.

Näiteks lähtudes kontaktliikumise printsiipidest tasakaaluasendid ja kehakujud nii üksi kui ka koostöös. Toengud erinevate kehaosade peal. Lihtsamad ümberpööratud asendid. Maandumine. Lihtsamad pöörlemised. Erinevad veered.

Asendite ja liikumiste kombinatsioonid, kehahoid erinevates liikumistes.

II kooliaste

Õpilane kontrollib keha asendites, liikumistel ja nende kombinatsioonides; loob kehaasendite ja liikumiste kombinatsioone; teab kehahoiu, ohutu liikumise ja asendite põhimõtteid.

Näiteks lähtudes kontaktliikumise printsiipidest toengud üksi ja paarilisega. Tasakaaluasendid, erinevates tasapindades üksi ja paarilisega. Ümberpööratud asendid. Maandumine. Keharaskuse ülekandmine. Pöörlemised. Erinevad veered. Keharaskuse ülekandmine. Asendite ja liikumiste kombinatsioonide loomine.

III kooliaste

Õpilane kontrollib oma keha asendite ja liikumiste kombinatsioonides üksi, paarilise ja rühmaga; loob harjutuste kombinatsioone, kasutades asendeid ja liikumisi; rakendab ohutuid asendite ja liikumise põhimõtteid.

Näiteks lähtudes kontaktliikumise printsiipidest töö keharaskuse ülekandmisega paaris- ja rühmaasendites. Asendite ja liikumiste kombinatsioonide loomine. Ohutus asendites ja liikumisel.