TLÜ Koreograafia lõpetajad 2018: mõtisklusi minevikust, olevikust ja tulevikust

Aneta Varts
TLÜ koreograafia osakonna lõpetaja
Foto autor: Hiiumaa TantsuFestival

End Hardkor kursuseks nimetav kirju seltskond on olnud õpingute algusest saadik raudne tuumik, kes teineteist pidevalt motiveerides ning ühiselt kodus ja võõrsil rännates on kogetut kaasa haarates valmis edasi liikuma. Teie ees on selleaastased lõpetajad Maarja Eliisabet Roosalu, Marta Jamsja, Kerstin Vnukova, Aneta Varts, Allar Valge ja Liise-Marie Roosaar.

Maarja Eliisabet Roosalu

Kolme aasta jooksul on muutunud palju, seda pigem sisuliselt kui tantsuliselt. Olen leidnud, et kõigepealt tuleb olla aus ja avatud enda suhtes, siis saab olla aus ka teistega ja avatud uutele ideedele, mis maailm meile pakub. Ainult koos saame elu teha paremaks. Järgmiste aastate jooksul ootab mind loodetavasti ees palju tantsu ja palju elu – nii teisi kultuure kui Eestit, hetki, mil tunned, et oled elus. Tahan tunda liikumisest mõnu, leida pidevalt uut ja huvitavat.

Marta Jamsja

Ülikooliaastatele tagasi vaadates mõtlen, et vist ainus, mis ei ole muutunud, on mu päritolu. Aeg ülikoolis ei ole minu jaoks tähendanud ainult õpinguid. Ma kolisin väiksest külast pealinna, tutvusin uute inimeste ja mõtetega. Tundsin, kuidas senine maailm sai segi paisatud ning kuidas siiani veel viimased liivaterad settivad vee põhja. Need kolm aastat on teinud minust kellegi, kes on vaikselt hakanud nägema maailma ja enese rolli selles (enese rolli oma elus). Samas on need aastad pannud mind märkama olukordi ning situatsioone ja neist mõtlema viisil, mille peale ma varem ei tulnud. Õpingute ajast võtan kaasa oskuse tahta ja nõuda enamat nii endalt kui ka teistelt.

Järgnevad aastad toovad mulle täpselt nii palju, kui ma neisse ise panustan. Ma ei taha tantsust ja loometööst kaugele jääda, seega otsin võimalusi, kuidas selles valdkonnas edasi areneda, sest tantsus on lõputuid võimalusi kombineerida tervet maailma!

Kerstin Vnukova

Tänu kolmele aastale ülikoolis tean selgelt, mis mind tantsukunstis kõige enam huvitab. Kindlasti olen muutunud täiskasvanulikumaks. Kursusekaaslased on mulle väga armsaks saanud. Jätkan tööd tantsuõpetajana, samas loodan ka, et saan tantsijana kaasa teha huvitavates projektides. Tahaksin aktiivselt osaleda erinevates tantsuõpitubades nii Eestis kui ka välismaal. Tantsu puhul hindan enim loomingulisust ning omapärase liikumiskeele pidevat otsingut ja arengut.

Aneta Varts

Tagasi vaadates tundub aeg alati pikk. Minu maailm on avanenud rohkem, kui oleksin varem arvata osanud. Kolme aastaga on tants juurdunud veelgi sügavamale minu ellu, pakkunud suurepäraseid momente, kogemusi ning võimaldanud olla füüsiliselt veelgi võimekam. Olen enesekindlam ning kindlasti eneseteadlikum. Õpingute ajast võtan endaga kaasa kõik inspireerivad inimesed, head mõtted ja tänutunde.

Järgmise kolme aasta jooksul ootab mind esimest korda ees töö klassijuhatajana. Jätkan tööd noortega üldhariduskoolis, mis kõige muu põneva hulgas pakub ühtlasi ka võimalusi rakendada oma kirgi. Lisaks eelnevale jätkan avastamist tantsija, koreograafi ja muusikuna. Neid rolle ühendab armastus maailma rütmide vastu. Hindan väga liikumise ja muusika sümbioosist sündivat musikaalsust ja lõppematuid võimalikke viise neid kombineerida.

Allar Valge

Kui ma Tallinna Ülikooli koreograafia osakonda sisse astusin, siis ei osanud ma üldse liikuda. Tegin esimest korda tutvust balleti ja kaasaegse tantsuga. Nüüd vähemalt tean, kuhu püüelda. Ei ole kindel, et sinna kunagi jõuan. Kindlasti on mega suur väärtus õpingute ajast tutvused ja sõbrad. Üheskoos on hea maailma vallutama asuda.

Kindlasti jätkan tantsu õpetamist ja etendamist. Loodan, et juba kolme aasta jooksul etendub ka minu esimene tantsulavastus “pärismaailmas”. Mulle õudselt meeldivad rütmid. Kui tantsija valdab keha, on musikaalne ja suudab tänu sellele imesid teha, on minu süda võidetud!

Liise-Marie Roosaar

Ülikoolis olen saanud eneseteadlikumaks nii füüsilises kui ka vaimses mõttes.

Tunnen, et valdan ja tunnetan oma keha paremini kui kunagi varem. Katsetele tulles sai üsna pea selgeks, et arenguruumi jagub ning et ülikoolil on mulle palju anda. Õppisin võtma nii palju, kui võtta annab, lisaks kannatlikkust ning seda, et alati ei tule kohe kõik kätte. Võtan kaasa teadmised, mis mind ennast nii tantsija, õpetaja kui ka koreograafina edasi aitasid, ja ka tohutult armsad kursusekaaslased!

Minu jaoks on tantsus väga palju. Ei saa öelda, et oleks midagi, mis selles kõige tähtsam oleks. Tants on minu jaoks füüsiline elamus – ma saan läbi tunnetada keha erinevad osad, tundes seda mõnu, mida liikumine minu lihastes ja liigestes tekitab, saan hõljuda läbi õhu ja üle põranda. Mulle meeldivad väsimus ja valu, mis tõhusa balletitunni, hoogsa tantsutunni või emotsionaalse kontserdiga kaasnevad. Naudin erineva karakteri ja kvaliteediga tantsude kaudu erinevate emotsioonide ja tunnete läbielamist.

Pärast kooli lõpetamist jätkan tantsuõpetajana. Soovin oma õpilastele edasi anda neid teadmisi, mida omandasin ülikoolis õppides – kõike seda, mida mina tantsijana ei teadnud ja millest ma soovin, et juba noored tantsijad teadlikud oleksid. Enne kui ma ise midagi suurt looma hakkan, soovin olla veel tantsija rollis erinevate õpetajate ja koreograafide käte all, et mul oleks rohkem edasi anda. Tantsida tahan ka lihtsalt puhtalt armastusest tantsimise vastu. Kindlasti leian endas tungi midagi luua õige pea ning kindlasti ei jäta ma tantsimist veel niipea. Tegelikult mitte kunagi.

Nagu ütlevad meie kursuse huumorist alanud, kuid hiljem traditsiooniks kujunenud laulu “Vii mägedele sõnum” sõnad, asub Hardkor nüüd indiviididena, kuid siiski ühist aega soojalt meenutades mägedele sõnumit viima!