Ülevaade huvihariduse
valdkonnas toimuvast (II osa)

Jane Miller-Pärnamägi
Eesti Tantsuagentuuri nõukogu esimees
Eesti Tantsuhariduse Liidu tegevjuht

Aprilli kuukirja nr 36 artiklis tegin ülevaate huvihariduse valdkonna erinevatest probleemidest, mis olid ka aruteluteemadeks mitmetel kevad-suvistel koosolekutel, kus huvihariduse valdkonna elluviijad koos käisid. Valdkonna eestvedajate survel saigi Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kokku kutsutud huvihariduse valdkonna rahastamise kontseptsiooni töögrupp.

Tänaseks on astutud esimesed sammud – ühise laua taga istuvad koos korraliselt nii ministeeriumite ametnikud kui ka huvihariduse valdkonnas tegutsejate esindajad, et ühiselt välja töötada huvihariduse valdkonna rahastamise mudel.

Väljavõte rahastamise kontseptsiooni töörühma 1. kohtumiselt HTMi Tallinna esinduses 29.05.14): „Eesmärgiks on töötada välja põhimõtted, mis võimaldavad eesmärgipäraselt rakendada riigipoolset toetust õpilaste huvitegevuse toetamiseks. Töörühma ülesandeks on arutleda toetusskeemi lähtealuseid, pakkuda välja võimalikke mudeleid, arutleda pakutud mudeleid ja analüüsitulemusi ja valida 3-5 eelistatumat toetusskeemi mudelit.

Arutelude tulemusena koostab HTM 2014.aasta lõpuks kontseptsioonidokumendi, mis sisaldab toetusskeemi eesmärkide ja kasusaajate kirjeldust, 3-5 alternatiivse toetusskeemi kirjeldust koos finantsplaani ja prognoositava mõjuga.“

Lähtekohtade arutelul leiti, et eesmärgid ja ülesanded on mitmetahulised. Esile toodi vajadust rahastamise süsteemsuse ja paindlikkuse järele. Väga oluliseks peeti tegevuste kvaliteedi tagamist: nii koolitatud juhendajate olemasolu erinevates Eestimaa piirkondades ja võimalusi nende koolitamiseks kui õppetegevuse alusena välja töötada kaasaegseid õppekavasid.

Kokkuvõttena arvati, et iga noor peab saama võimaluse avada oma anded ja omama selleks valikuvõimalusi, mis on:

  1. kättesaadavad: erinevate tegevusvormide olemasolu noore tegutsemispiirkonnas (so elukoht, õppekoht), osalustasu jõukohasus ja noorelt eeldatavate isiklike vahendite olemasolu, osaluseks vajaliku transpordivõimaluste olemasolu, osaluskeele ja õppevormide sobivus noorele;
  2. mitmekülgsed: valiku olemasolu huvialade või huviala valdkondade (nt muusika, sport, tehnika, kunst, tants) lõikes, info olemasolu võimalustest;
  3. kvaliteetsed: ehk missugune on õpikogemus noore jaoks, kvaliteet samal alal edasi arenemise/edasiõppimise alusena, huvialavaldkonna arenguvõimekus (sh tegijaskond, koostööstruktuurid, rahvusvaheline koostöö, koordineeritud kvaliteediareng).

Väljavõte protokollist: „Toetusskeemi arendamisel tuleks võtta lähtekohaks, et noortele kättesaadavamate, mitmekesisemate ja kvaliteetsemate võimaluste tagamine võib vanusegrupiti, piirkondlikult ja valdkonniti tähendada erinevatest komponentidest koosnevat eesmärgipüstitust ja toetusskeeme.“

1. augustiks oli võimalus erinevatel valdkonna esindajatel esitada omapoolne nägemus rahastamise mudelist, mille alusel HTM teeb sügisperioodil kokkuvõtted ning detsembriks peaks valmima töögrupi poolt heaks kiidetud kontseptsioonidokument, mida riigikogus tutvustada.

Eesti Tantsuhariduse Liidu (ETHL) ellu kutsutud töögrupp lähtuski eelkõige oma välja pakutavas mudelis sellest, et oleks eristatud huvihariduse sisust lähtuvalt nii huvitegevus, huviharidus, kui ka süvaõpe. Sellest jaotusest tulenevalt peaks toimuma ka kolm erinevat rahastamise mudelit (ehk siis kõiki neid kolme huvihariduse jaotussüsteemi on vaja riiklikult toetada!).

„huvitegevus“- eesmärgiks õpilastes huvi tekitada, oma potentsiaali, andeid ja võimekust avastada. Äratada õpilaste huvi erinevate huviala valdkondade vastu, õpetada väärtustama teiste poolt loodut ning panna avastama ja nägema nii teiste kui eneste isikupära.

„huviharidus“- süsteemne ja järjepidev astmeline õppetegevus huvipakkuval alal; andekate laste avastamise võimalus valdkonnas.

„süvaõpe“- laiapõhjaline ettevalmistus enne järgmise haridustasandi õppeasutusse õppima minekut (tagab baasteadmiste olemasolu, nt. ülikool ei peaks tegelema enam ABC-ga). Väga oluline tasand kultuurhariduses (eriti tantsu ja muusika õppes).

Täpsemalt saab tantsuvaldkonna poolse esialgse huvihariduse rahastuse mudeliga tutvuda ETHLi koduleheküljel siin: http://www.tantsuharidus.ee/images/fbfiles/files/tantsuvaldkonna_huvihariduse_rahastamine.pdf

Huvihariduse valdkonna süsteemne rahastamine on vajalik ellu viia võimalikult kiiresti, sest hetkel on paljud huvikoolid väga rasketes oludes, nt. mitmed väga hea tasemega tantsustuudiod on oma uksed juba sulgenud. Oluline on mõista riiklikult, et huviharidus on üks väga vajalik osa haridussüsteemist, mis ühtlasi lahendab ka mitmeid ühiskonnas aset leidvaid sotsiaalseid probleeme. Siinkohal toon välja seda teemat käsitlevad väljavõtted tantsuvaldkonna töögrupi rahastusmudelist:
„Kui huvihariduse valdkond on süsteemselt toetatud, siis on eelkõige võimalused tähelepanu pöörata erinevatele noorte valdkonnas aset leidvate negatiivsete trendide ennetamisele ja tekkepõhjustega tegelemisele (väljaränne, mitteõppivate ja mittetöötajate noorte arvu kasv, probleemne tervisekäitumine, tõrjutus jne.), ei pea tegelema nii suures mahus tagajärgedega.“

Kui igale lapsel ja noorel on tagatud võimalus osaleda huviringis ja tema osalemine saab ka tasutud, annab see talle kaasatuse sarnaste huvidega gruppi – sarnaste huvidega tore sõpruskond, kus tahaks oma vaba aega veeta, väheneb koolist väljalangemine, tõrjutus jne. Kui õppimine ei pruugi anda eduelamust, siis tegelemine huvidega saab seda kompenseerida.“

„Kui igale noorele on tagatud läbi huvihariduse valdkonna arendada oma tugevaid külgi, saada teada oma võimekusest ning arendada seda talle sobival huvihariduse tasandil, siis paraneb tööturule sisenevate noorte enesekindlus ja oskus/tahe toime tulla ja Eesti ühiskonda panustada.“

Lisaks sellele, et huvitegevus/haridus/süvaõpe on olulised selleks, et annavad osalistele suure pagasi isiksuse arendamiseks, on need hariduslikud tasandid hädavajalikud selleks, et Eesti kultuur säiliks. Siin on absoluutselt võrdeline seos sellega, et nii hästi või halvasti kui tänasel päeval me oskame väärtustada riiklikul tasandil laste ja noortega tehtavat kultuurilist kvaliteetset õppetegevust, oskab mõneteistkümne aasta pärast Eesti elanikkond väärtustada kvaliteetset Eesti kultuuri ja olla ka ise selle kandjaks. Erinevate kunstide huvihariduslik õpe toetab väga otseselt erinevate kunstide professionaalse tasandi säilimist.

Huvihariduse valdkonna rahastamata jätmise pärast võiksid eriti just muret tunda kõik erinevad kultuuriorganisatsioonid, kellele (tantsu)kunsti kvaliteet, konkurentsivõimekus ja jätkusuutlikus korda lähevad. Näiteks puudub hetkel igasugune toetuse saamise võimalus süvaõpet pakkuvatele tantsukoolidele. Süvaõppe läbiviimine nõuab väga suurt rahalist ressurssi, mida pole võimalik katta ainult õppemaksudest (hetkel huvihariduse rahastajaks ongi peamiselt lapsevanem).

Huvihariduse valdkonnas valitseb olukord, kus omavahel on konkureerima pandud erinevad haridustasandid (huvitegevus, huviharidus ja süvaõpe). Toimetuleku osas jääb peale huvitegevus, sest lapsevanemale on mugavam ja odavam panna laps tegevustesse, kus on väiksem õppemaht ja soodsam hind. Tegelikult on aga kõik haridustasandid võrdselt olulised ning kannavad endas erinevaid olulisi eesmärke – konkurentsis olek võiks ümber teisenduda üksteist toetavaks süsteemseks koostööks.

Loodan, et leiate kaasamõtlemise soovi, kui tutvute tantsuvaldkonna huvihariduse rahastamismudeliga ning pakute välja omapoolseid ideid, kuidas tantsuvaldkonda läbi loodava huvihariduse rahastamise ja korraldamise süsteemi toetada!

Kõik ideed on teretulnud aadressile info@tantsuharidus.ee

Loe I osa siit.