Anu Vask

Küsimustele vastab Anu Vask, kes õpetab kaasaegset tantsu ja  loovtantsu Nõmme Kultuurikeskuse ringitundides, Omatsirkuse  akrobaatidele tantsulisuse arendamiseks ning väikelastele Nõmme Noortemajas ja Naba eralasteaias mõnusa kasvamise toeks.

Millised on sinu missioon ja motivatsioon valitud erialal?

Mulle näib, et minu puhul on eriala ise mind valinud. Järeldan seda viimaste aastate tegemistest. Märkan, et soovin tantsuerialaga lõpetada, kas siis tüdimuse või uutest asjadest vaimustumise tõttu või hoopis süvenemise soovist kantuna, kuid loobumine lihtsalt ei õnnestu. Niisiis olen ikka käsist-jalust va tantsukaravani külge seotud. Sisemine motivatsioonitunne on niisiis paratamatusega laetud: pean end lihtsalt elul ja erialal kanda laskma, realiseerin potentsiaali, mida ise kohati olevatki ei taju ning millest aru saan alles peale iga järgmist kunstilist väljendust. Nagu vormiks alateadvust otse kujundikeelde, et see saaks nähtavaks ja arusaadavaks.  Kokkuvõtvalt: mu puhul on erialane motivatsioon ja missioon väga segaselt sise- ja väliskosmosega põimunud ja  intellektuaalselt lahti harutamatud.

Mis sind inspireerib?

Mind inspireerib vaimne võimekus tantsumaastikul, täpsemalt süvenemisvõime. Mind inspireerivad inimesed, kes eelkõige panustavad tantsimisse ja ei jää kauaks targutama, kuid proovivad siiski ka pärast praktiseerimist sõnadega tantsumüsteeriumit kirjeldada. Tantsus olemine kui seisund, kus lastakse end kanda kas tundel, puhtal kujundil, muusikal või muul, on väga eriline ja inspireerib mind jätkuvalt. See on inimese sügav loomisakt, selle kehalise kujundina edastamine, mida muudmoodi raske väljendada on. Mul on õnn näha sellist loomist iga nädal ja erinevate vanuste puhul. See on nüansirohke ja samas universiaalne olek. Mõnikord tabab mind selline tänutunne tantsu loomist kõrvalt vaadates, et tunnen end tänukoorma all käpuli kukkuvat. Ainult seetõttu soovin inimesi oma liikumistundidest ka avalikult esinema suunata. Loomise  erakordsust ainult endale jätta oleks ahnus ja häbematus. Kujundid on jagamiseks.

Milline on sinu sõnum tantsuõpilastele ja tantsuõpetajatele ning tantsuga mitte kokku puutunutele?

Manifest õpilastele: alati tasub tantsida, mis-iganes-olukorras, sõltumatult, stiil ja tehnika on selleks  vaid teisesed väljendusvahendid, mille võib ka unustada.
Manifest õpetajatele: tehke täiuslikke reegleid, kus inimene end mugavalt väljendada saab ja looge imelisi kombinatsioone, et keha liikumiskeel areneks ja täituks muu inimlikuga.
Manifest tantsuga mitte kokku puutunutele (kes ilmselt on mingilt muult planeedilt, sest meil on tants sünnist saati veres; see pole üldistus, vaid beebikoolis nähtul baseeruv kindel teadmine): proovige end lasta kanda nii muusikal, tunnetel, tajudel, tujudel kui kujudel ning mängige selle erinevustega. See on terviklikkust tekitav rõõm. Rõõmu!