Maie Tammemäe

Küsimustele vastab Maie Tammemäe, kes õpetab eesti rahvatantsu Viljandi Huvikoolis, Kesklinna Koolis, Paalalinna Koolis ja eakaterühmale Susanna. Maie Tammemäe on õpetanud tantsu pea 50 aastat.

Millised on Sinu missioon ja motivatsioon valitud erialal?

Eesti rahvakultuur vajab rahvatantsu osas kaitset, toetust, edasiviimist ja jätkusuutlikkust. Seda kõike eeskätt isetegevuskollektiivides. Väliselt oleks ju kõik nagu korras: tantsupeod toimuvad ja pealtvaatajale meeldivad. Tee selleni on aga küllaltki probleemne. Meie, rahvatantsuõpetajate soov on hoida huviliste hulgas alles tulesäde. Muremõtteid tantsurühmadega tegutsemisel on väga palju ja nendele toetuse ja abi otsimine töömahukas. Kõik ühiskonna head ja vead kanduvad ka meieni.

Paljud teevad seda tööd tasuta, missioonitundest. Treeninguruume otsides ja tööks vajalikke abivahendeid muretsedes seisame silmitsi majandusliku probleemiga. Kui me omavahel vestleme, siis ega me ei oskagi öelda, mis see täpselt on, mis meid tegutsema paneb, aga meis on see miski olemas, mis tahab põlemist ja välja leekimist. See ongi, mis paneb saapad jalga tõmbama, oma kotikese haarama ja tundi minema. Tagasi jõudes oled täis tänutunnet ja teadmist, et oled rahvakultuuri kasuks suutnud midagi head korda saata.

Arusaadavalt on kõik uus, mis tuleb, vahva. Uut peab olema, aga seejuures ei tohiks jätta märkamata oma ehedale eesti tantsule omaseid jooni.  Näiteks häirib mind see, et meie autoritantsudesse on toodud väga palju tõsteid. Üksikuid tõsteid ansamblite tasemel rühmade tantsudes on meeldiv vaadata, aga kui 8.–9. klassi poiss peab tüdrukut tõstma oma puusale või lennutama teda, siis on midagi paigast ära. Jätame selle rõõmu ikka natuke hiljemaks, kui avastatakse, mis eesmärk sellel liigutusel on ja kui võluv see on.

Mis Sind inspireerib?

Inspireerib tänulikkus ja inimlikuks jäämine, mis tantsijatelt vastu kiirgab, ning unustad raskused. Inspireerib soov midagi pakkuda lapsele, täiskasvanule, eakale. Samuti inspireerib soov anda inimesele edasi head: suhtlemisoskust, arusaamist ja tänutunnet. Tants pakub lusti-rõõmu ja see hetk, kui ollakse tunnis, unustatakse elu muremõtted kas või hetkekski ära. Muusika inspireerib, viib edasi ja mõte puhkab liikumisel.

Kord juhtus selline lugu, et Paalalinna Kooli juures, kus tantsu õpetan, tuli grupp lustakaid ja rõõmsameelseid naisi bussi peale. Nad olid nii ülemeelikult rõõmsad justkui lapsed. Ka kõne kostis üle bussi. Kui bussijuht küsis, kust need rõõmsad naised tulevad, oli vastus kärme tulema: ikka tantsutrennist. Tantsulust ja -rõõm olid päevamured hävitanud! Nii saab kümnetele inimestele teha head, mis ei ole käega katsutav ega rahas mõõdetav.

Samas on võluv anda edasi ja tõlgendada tantsude autorite ideid ja nende mõtteid ellu viia. See tähendab teist inimest mõista, mis on väga tähtis. Kui kohtun tantsu autoriga, kelle loomingut olen esitanud, ja näen positiivse tagasisidena tema rõõmsat nägu, siis tunnen, et olen saanud hakkama heateoga. Tema looming elab, läheb edasi, olen suutnud anda autori mõttetööle nähtamatu elu.

Milline on Sinu sõnum tantsuõpilastele, tantsuõpetajatele ning tantsuga mitte kokku puutunutele?

Sõnum tantsuõpilastele – usaldage oma õpetajat, olge tema suhtes ausad ja avameelsed! Võtke õpetajalt üle austus töö suhtes, mida ta teeb! Austage ka kaasõpilasi! Tantsutunnis oleme me kõik võrdsed – ei ole andekaid ega andetuid. Kõik me õpime üksteiselt.

Sõnum õpetajatele, nähes neid väga eripalgelistena – mõista inimesi! Arvesta, et tantsija on su töö materjal! Tantsijaga ei saa olla karm, kuri ja nõuda, et ta teeks täpselt seda, mida õpetaja ees. Analüüsi oma edasiandmise mõtet, vii tantsija eluga kokku ja juhenda teda! Ära suhtu tantsijasse mõttega “sa pead tegema seda, mida mina tahan”!

Sõnum tantsuga mitte kokku puutunutele – vaata tantsu, ükskõik millist stiili, oma pilguga! Leia sealt midagi head! Katsu leida sõnum ja kui ei leia, siis küsi kelleltki! Vaata liikumise ilu! Vaata, kuula, mõtle ja kui ei meeldi, ära ütle halvasti, vaid pööra selg ja mine ära!